ja juuni on peaaegu läinud. mai läks ammu juba ning pole mälestustki sellest.
kõik, mis tehtud, sai nii tehtud, nagu sel hetkel kõige paremini oskasin. kas õppust sai võetud? eks näis järgmise tunnikontrolli aegu. ning ehk sai mõni kontrolltöö tehtud nii, et järeltööd pole üldse tarviski.
väljas ladistab vihma. see on natuke tüütu ning üdini imeline samaaegselt. ma ei taha, et see otsa saab. kuulan hoolega ning loodan, et see ei vaibu niipea. haakub kenasti mu painega kinni hoida millestki, mida arvan endale kangesti meeldivat. üks parimaid meditatsioone on saanud toimuma vihmasadu kuulates. siis hirmu polnud, et otsa saab. püüan end tagasi viia sellesse seisundisse ikka ja jälle.
täna on viimane öö toas, mis mu varjupaigaks viimased kaks ja peaaegu pool aastat. kõik kolimisega kaasnevad etapid on läbitud sügavast ükskõiksusest paanilise teadmatuseni, mis edasi. nüüd on lihtsalt hea, sest asjad on koos ja punkt. kes teab, mis edasi saab. eelmisel aastal samal ajal oli näiteks väga palju teisiti.
nädalavahetusse on mahtunud palju. tartu, jutuajamised, koristamised-pakkimised, kakao, sõbrad, kino, maitsed, emotsioonid. veidi unenäoline on olukord. päris kift, et ma tegelikult ei maga ja see kõik päriselt sünnib.
kuulge, sõbrad! aitäh selle nädalavahetuse eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar