võimaluste kordumise võimalikkusest.

ma alustan postimehe veebiväljaande lugemist väga ontlikult, ent mõne minuti möödudes olen juba elu24 küljel või naine24 küljel. mis siis ikka - minu kergeajakirjandusearmastus pole mingi saladus. 

naine24-s on täna vestlus andres anveltiga. ta kirjutab väga ilusti oma kaasaga kohtumisest, mis kinnitab mu viimasel ajal üles korjatud arusaama, et mehed tevad kohe naistega kohtumisel, kas on päris asi või mitte. ja siis sellest, et kui on armastus, siis andke minna, elu pakub ühe võimaluse ja rohkem nagu väga ei saagi. on´s see tõesti nii? aga kas ma tean siis, kui võimalus on möödunud, et see oligi see võimalus? üksi hetke ei kordu nagunii samamoodi enam kunagi. on see taaskord kerge ülemõtlemine? hmmm...