Maastricht

Oi, Hollandis mulle meeldib. Seal riigis on harukordselt mõnus ja mugav olla. Peaaegu nagu printside Harry ja Willie kodumaal. Seekord oli au viibida siis lõunas, Maastrichti linnas. Kõige vanem linn Hollandis, esimesed märked asustusest on peaaegu 25 000 aastat vanad. Linn asub Maasi jõe mõlemal kaldal. Seal on u. 122 000 elanikku ja ülikool.

Lühidalt: väga ilus linn. Tõepoolest ilus. Kuna fotikas koju jäi, siis jagan teiste jäädvustusi.


Inimesed on mõnusad, võtavad olemist üsna vabalt. Üks näide hollandlaste vabaltvõtmisest:
Hollandi lennukompanii KLM on plaaninud pikalt Itaalia lennufirma Alitalia ülevõtmist. Käes on otsustav koosolek. Istuvad hollandlased ja itaallased vastamisi laua taga. Itaallane on ülikonnas ning igati "ärilise" väljanägemisega. Hollandlane oma igapäevariietuses, sokid püksisäärte alt paistmas, väheke ihu ka paistmas soki- ja püksiääre vahel. Koosolek lõppeb oodatust varem ning ülevõtmist ei toimu. Põhjus: itaallaste jaoks on püksisääre alt paistev sokiäär liiast, mitte mmigit ärilist usaldust tekitav omadus. Nii et kuidas keegi hollandlase mõnusasse olemisse suhtub:)

Kuna tegelikult oli tegemist koolituse, mitte puhkusereisiga, siis pean mainima, et tööd sai ka tehtud. Piisavalt, et öösiti hästi magada:) Meie seltskond koosnes šveitslasest, kreeklastest, taanlastest, eestlastest, poolakatest, rumeenlastest, leedukatest, rootslastest jne. Üldjoontes väga tore seltskond. Eks "gruup-bildingu" mängud aitasid ka kõvasti kaasa.


Mulle meeldib ringi käia, sest suhtlemine võõramaalastega saab aja möödudes aina uuema dimensiooni. Seekord tabas juba erinev arusaam, kui varemalt: rahvus asendub inimesega:) Suured sõnad, eks? Kohe seletan. Fakt, et ta on pärit erinevast riigist, tuleb justkui boonusena. Muidu võiks arvata, et olen temaga kogu aeg suhelnud ja koos olnud. Jäävad küll kultuurilised erinevused ning arusaamad maailmaasjadest. Eks seleta taanlasele, kuidas toore banaani lõhn jääb alati eriliseks, sest lapsepõlves oli see midagi ülevat, kui üldse banaani said. Ta usub, aga ei kujuta ette. Poolakas räägib kohe selle peale, kuidas rullis vetsupaberi asemel käis ajaleht ka. Sest poes polnud midagi. Tema ema unistas laevast, mis tooks apelsine, aga vahel harva tõi hoopis mandariine. Siis teatab šveitslane, et "Nagu meie riigis sada aastat tagasi, ja isegi siis sõid mandariine vaesed inimesed..." Vot kultuuride erinevused:D