pühapäev, september 21

21. september.

On ideaalne romantikailm-päike, karge õhk, pühapäevane vaikus. Aga mina istun toas ja ei julgegi oma nina välja pista. Pea on täis kõiksugu kujuteldavat fluidumit, mis irdub põhiliselt ühe keset nägu asetseva nöbielundi kaudu. Öösel ärkasin kõrvavaluga. Ma istun nelja päeva pärast lennukisse, seega on valida: kas lähen täna välja ja riskin neljapäeval kolmetunnise piinaga peapiirkonnas või püüan end ära ravida. Võin aknast vaadata seda sügist küll see üks päev.

Loen praegu Elo Tuglase Tartu päevikut. Ta kirjutab tihti oma kehvast tervisest ja bronhiidist. Mõtlen: kas raamatu kaudu on võimalik nakatuda?

Siiani pole ma hiilanud eriti oma sissekannete tihedusega. Põhiliselt seetõttu, et loen oma sõprade blogisid ning tundun endale grafomaanina, kes kuidagi sõnavalingut pidama ei saa. Ent siiski, lugupeetud K. Metusala ja M. Mälgand (ning teised, kes siia satuvad), kirjutan, et teid kursis hoida mu nädalates toimuvaga. Muidu me ju ei kohtugi eriti:)

Ma elan nüüd Pärnus, Aia tänavas. Maja on hea, aga korter vale. Sundmõte, millest kuidagi lahti ei saa. Kirjutasin selle algul oma sisseelamisraskuste arvele, kuid nüüd tundub aina enam ja enam see koht avariipinnana, kust peagi edasi liigun. Mulle meeldib Pärnus. Seal on meri ja jõgi, avarus ja puiesteed. Töö, mida on veel vähe, kuid meeldib mulle sellegipoolest. Provintsielu sobib. Eeldusel, et sealt regulaarselt minema pääsen. Inimesi on igasuguseid. toredaid ja pisut rohkem harjumist vajavaid. Vanu sõpru ja uusi tutvusi. Kokkuvõtvalt - tore.

Tore on ka fakt, et peagi sõidan Maastrichti. Teadsin, et satun tagasi Flaamimale. See pidi nii minema:) Unistamisega on ju juba nii, et ettevaatlikult, palun! Võid leida äkki, et on tõeks saanud. Kunagi üks noormees ütles, et kui midagi tahad, tuleb see just kõva häälega välja öelda. Siis hakkab see mööda inimesi ja maad-ilma käima, kuni Sinu juurde tagasi jõuab. Saan aru, mida ta mõtles:)

Meie Kadri sõidab homme Rooma aastaks ajaks. Ja Getteril on uus peiks, kes on Getteriga tore! Ja Maarja helistas eile, kui ma vastu ei saanud võtta. Tuletab meelde, et pean ometigi Johannest vaatama minema! Oh, mis kõik veel.

1 kommentaar:

Kaisa ütles ...

Planeedil siiski iga õhtu ;)

Embameeee!