see lugu näitab mu võimet reklaamiohvriks langeda. (renault kadjari reklaam - teile, kes te telekat ei vaata).
aga nii mõnus on lihtsalt. ultimate tšikk-lugu.
viimased kaks kuud on läinud nagu niuhti. lõpuks sain täna kabinetis laua korda. jäänud on veel mõned vanad asjad klattida ja siis peaks mäel olema omadega. kas seda see täiskasvanuks olemine tähendabki? žongleerida saja tegemisega? ja inimestel on ju veel perekonnad: lisaks tegemistele on vähemalt kaks või kolm korda rohkem tahtmisi, arvamisi, avastamisi, kurvastamisi, rõõmustamisi, kui ainuüksi endal.
fantastiline. minu imetlus ja austus pereinimestele. vähemalt neile, kes tahavad muidugi pereinimesed olla.
olen viimasel ajal varakult voodisse kobinud raamat peos. ja siis ärganud poole öö pealt. kodus on väga mõnus olla. nagu mainitud varasemalt, jätkub raamatukogu keldrist kraami kojutassimine. eile sain ka ühe väga toreda ja siira autoripoolse pühendusega eksemplari omanikuks. töö plusspooled. eks varsti annan teada, kas oli ka hea raamat.
esmaspäeval loodan ka vaktsineerimisega ühele poole saada. siis on reisileminek lõplikult reaalne. kuigi see india on siia ajahetkesse tohutu kiirusega saabunud. veidi alla kahe kuu on jäänud väljalennuni. see on esimene reis minu elus, kus mul on ärevus juba mitu kuud ette. saab olema väga tore, mis muud. maailm on ikka suur ja lai. eks siis pärast räägin, kuidas oli.
nii see imeline elu veereb. lapsed saavad suureks ja näen nende kasvamist piltidel. ja siis saabuvad veel uued, kellega ilmselt läheb samamoodi. ja siis on vanemad, kes ei lekita ühtegi pilti. ja siis on lapsed, keda päriselt näen kasvamas. mulle meeldivad nad hirmsal kombel, aga lõpuks olen endale tunnistanud, et sellest ei juhtu midagi, kui neid praegu pole. loen naistest, kes minu vanuses lastepuudumisel end väärtusetuna tunnevad ning tahan neile väga pai teha ja julgustada seda väärtust endas üles leidma. siis saab see kohtumine oma lastega ju palju vahvam olema. sest iga asi omal ajal. või natuke hiljem.
nii et teretulemast meie hulka, robert. järgmine nädal näeme!
muidu armastusega!
triin.
1 kommentaar:
Oh, Triin, kuis mu mõte lendas tagasi Indiasse su postituse peale! See oli minu esimene seljakotireis ja seiklus suure algustähega. Ma usun, et sa ei pea ka pettuma. Tahaks kangesti kuulda rohkem su minekust, äraoleku pikkusest, ajenditest, valikutest. Ning loodan ka kohapealset virtuaalset reisipäeviku täitmist!? Kui sa vajad Delhis või Goas kontakte, siis saame Kristiga sind selles osas ehk aidata ;)
Postita kommentaar