esimene töönädal käib. issand! see ongi olemas, millest räägitakse - et puhkuselt naasmine ei pruugi üldse kerge olla. peale lõunasööki võiksin vabalt unne suikuda. silm ei püsi üldse lahti ja mõttes näen ennast laua all põrandal mõnusat asendit otsimas. nii on tarvis kõik ideed realiseerida enne lõunasööki. siis ilmneb mingitki produktiivsust.
puhkus oli tõesti mõnus. kui lõpuks saabus see kohtustustevaba periood, siis lõin kitšikohvri läikima ning suundusin randa kriminaalromaani lugema. kübar oli puudu, aga see ei muutnud kah miskit. tundsin ennast tihti, nagu mõnes raamatus, kus peategelased veedavad terve suve mere ääres, mõned nädalad või siis terve päeva ning kui märgilise tähendusega see on. sest päikese käes muutubki kõik paremaks. seniängistanud argipäev ununeb kiiremini ning mured pleegivad koos juustega palju-palju heledamaks. kuniks on alles kaunis blond pahmakas ning arusaam, et muret tegelikult polnudki. kui mitte midagi teha ei viitsi, siis on seda kõige mõistlikum rannas teha.
toredad kohtumised kuulusid absoluutselt asja juurde. olen üks õnneseen, mis puutub ümbritsevatesse. vahetult enne 31.-st sünnipäeva tabas 30.-nda eluea kriis. ilmselt saab seda nõnda nimetada. lahustan seda siis siin ning otsin koldeid. et need kustutada. aga sünnipäev oli vahva. lisaks kõigele õnnele veetsin suure osa ajast vees hulpides. ma pole põhikoolist saadik nii palju ujumas käinud meres, kui sel suvel. triim kamm truu.
unistan ja unelen siis edasi. varsti on aeg minna ilusalongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar