aprill. kuues.

jeesjees: pidu ei hüüa tulles. nüüd, mõned aastad hiljem, olles tagasi viljandis näen ma seda taas. mõnusad koosviibimised tekivad iseenesest. on kogu aeg tekkinud, aga varem on peamine mõttemahv läinud sellele, kui eraklik ma olen ja "noh! ega ma rohkem tahagi! ja nii mulle meeldibki!!"
noh, meeldib jah. üksindaolemine on õudselt nauditav.
aga sellised ekspromt sööme-järve-taga-lizsti(üldse mitte teab mis peene muusikamaitse reklaamimiseks, vaid lihtsalt olude sunnil)-saatel-pitsat-ja-siis-ootamatult-joome-teed-ja-omandame-flirtimise-põhitõdesid-ja-vaatame-filmi-ja-saingi-kuulamiseks-uusi-kassette-stiilis õhtud juhtuvad siin linnas palju thedamini.
lühikesed vahemaad?  hingatava õhu koostis? inimressurss?
pean tunnistama tõde, et siin linnas on heade pidude tihedus suurem, kui kusagil mujal seni.
aga võib-olla olen lihtsalt rohkem valmis häid pidusid pidama?
seega: tartu, tallinn, türi, london, berliin jne. - oodake vaid!


ps!üleeile nägin esimesi märtsikellukesi.