laupäev.

õues on päike ja valge-valge-külm-valge. minu laiskuse jaoks liiga külm, kuigi kogu keha tõmbab õue. mis ikka, peab järele andma. vastutasuks oodatavatele kolmekordsetele kümnekraadistele külmadele lõpetan "elu nagu kreeka e" john mole´i sulest. kuumus piitsutab nuiaga ning maja uueneb künka otsas euboial. kena kerge lugemine iseenesest. mõtisklengi siin nüüd, et kuidas oleks hommikusöögiks kõvasti veini ja juustu. annab veidi ka aimu, miks kreeka ühel hetkel hakkas abipakette vajama, sest raha sai otsa. nad ongi sellised... tõlkijale tahaks paar tõsist sõna muidugi öelda. valged pikett-tarad on eestimaal tundmata. ilmselt ka igalpool mujal. 

webster selgitab: picket - a pointed or sharpened stake, post, or pale. väikese sõnaraamatu abiga leiame, et emakeeli on tegemist vaiaga; 

õs selgitab: pikett - sõjaväe, politsei või streikijate valvesalk; maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt; kaardimäng;

veidi tähelepanu ja järgmistel kordadel tuleb paremini välja, kulla tõlk. teame Sinuga, et sääraseid vahvaid interpretatsioone on seal veelgi. ent kahjuks tõmbavad nad kvaliteeti kangesti alla. 
aga muidu: op-pa!