küll on hea, et veel on terve august ees. see tähendab, et suvi kestab ikka. kuidas küll sai oodatud seda sooja ja siin ta ongi.fotoka mälukaart tuli välja arvuti alt üsna kiiresti. sellega on korras.
viimasest kirjutamisest on möödunud terve festival, mis hingas sel aastal hoopis teisiti. hea. meenuvad teater rio rose "battlefield #1" ja koidu tänava kodukohvik. esimese puhul: armastan jätkuvalt maitsekat kitši ja võimet naerda iseenda üle. see on unikaalne kooslus, mis paelub mind laval ehk üldse kõige rohkem. ja kui raske seda leida on. ent mitte võimatu. ning sõna ja liikumise ühendus. milline tase. sinna poole püüdlen. teise puhul: minge vaadake ise. saate aru. lisaks inimesed, kes sel aastal veidi erinesid tavapärastest.
juunikuusse jäi ka sõru jazz. oleg pissarenko plaat on riiulis. olen lummatud. mis siin salata. see kontsert oli soe ja armas, toestatuna sellest miskist slaavi kindlameelsusest, mida pole siiani kusagil mujal kohanud. rääkimata siis ka muusikast. vaigla/ruben/sooäär kandsid ette siiani parima esituse loost "kui on meri hülgehall." ma tänan. see lugu hakkas taas meeldima. ja muidugi sai ka plaadiriiulisse peedu kass 005, kes esinesid muide ka eile teatrikohvikus. nemad jäid silma/kõrva eelmiselt sõru jazzilt, kui kõige šikim esitlus pillidel, mida ma väga armastan. ning muusikaga, mis silitab kõrva. üldiselt olen ise ka imestunud. pole nagu siiani väga minu maitse olnud. aga muutused on head.
hoogsalt tegeleme ka siseturismiga olles väisanud hiiumaad juba kas korda sel suvel. viimane reis oli eriti mõnus, sest jäi ära nn. majakatuur. olid lihtsalt kohad, kus lihtsalt oldi. hea. rootsi kuningriik sai külastatud muuhulgas - milline poeskäik...
kohtumised, olemised, vaatamised, mõnulemised. praeguseks on küll.
1 kommentaar:
Nii hea on kuulda heast
Postita kommentaar