Üht koma teist

Isenkramteateret.

Mul on hea meel, et tänapäeval saavad lapsed vaadata midagi tõeliselt vahvat. Jubedate nägudega marionettnukud ning hiidloomadega muinasjutuetendused on jätnud oma jälje ning soovin, et keegi ei peaks neid nägema enam. Ma muidugi tänan inimesi, kes toona selle taga olid ning niipaljugi meie heaks tegid, ent samas: palun ärge enam nii tehke.

Vastused viiele küsimusele, mis leidsin siis Kaisa bluugist.

1. Mida sa tegid 5 aastat tagasi?

Nii, vaatame. Aasta oli siis...2003. Käisin Sidekoolis ja trükikojas tööl. Sügisel otsustasin kooliga hüvasti jätta ning hakata tööinimese rõõme maitsma. Ehk siis kõvasti ületunde, korrapärane sissetulek jne. Vaikselt koputas mõte, et hakka raha ka kõrvale panema - võid tahta kooli minna. Kuna raadiotes möllasid Beyonce ja Jay Z ja Missy Elliott ja muud säärased, siis ilmselt kuulasin oksendamiseni Jäääärt, Jääboilerit, Dagöt ning muud kodumaist hüva kraami. Oli "LOTR: Kuninga tagasitulek" ja "Kariibimere Piraadid" ilmumisaasta, nii et olen päris kindel - käisime Kaisaga kinos. Kuna suurema osa sellest aastast veetsin tööl, siis suht-koht rohkem ei mäletagi midagi.

2. 5 asja "vaja teha" nimekirjast?

1. Kindlasti on vaja hingata. Sisse seda, mida soovin ning välja kõik see, millest lahti tahan saada.

2. Suurpuhastus korteris.

3. Rohkem toast väljas käia ning inimestega suhelda. Kohavahetusvaluaeg on juba läbi saanud.

4. Öelda palju-palju tihemini, et "ma saan," "ma tahan," "ma armastan."

5. Seljaga paremini käituda.

3. Lemmiktoidud.

Mu ema tehtud kartulipuder ja hakklihakaste. Näiteks kuskil Praha äärelinnas peale mitmetunnist hääletamist on viimased sprotid saiaviilul tohutult head. Kindlasti need toidud, mida saab sõpradega jagada.

4. Mida sa teeksid, kui oled miljonär?

Kõigepealt ei oskaks midagi teha. Imestaks natuke aega. Siis vaataks edasi. Kindlasti lähen reisima, kingapoodi, raamatupoodi...U2-e kontserdile, investeerin, jaotan, soetan oma kodu, ostan maja Norra või Walesi või Läänemaale. Ilmselt teen ikka kõike seda, mis siiani tehtud ning mis plaanis olnud. Eks püüan ka selget pead säilitada.

5. Kohad, kus oled elanud.

Peale minu sündimist elasime perega ühes Kalinini tänava ühikas (praegu teate ehk kurikuulsa Kopli ühika nime all). Siis viis meid elulaine 9. Mai tänavale Pärnusse, majja nr. 24. Praegu on see Mai tänaval. Elasime teisel korrusel ning aknast oli paista meri. Nüüd on majad ette ehitatud, nii et väga kahju ärakolimisest polegi. Ning just hiljuti sai see maja ka Pärnu Värvipreemia või midagi sellist. Siis kolisime Tallinnasse, Sihi13. See asub Rahumäel ning on seotud ühe jubedama aastaga minu teadlikust elust. Õnneks anti isale töökohast üks seinapalkideni tühjakspõlenud korter Planeedi 14. Juhhei! Kaks veoautokoormatäit sodi aknast välja, uus tapeet seina ning meil oli uus kahetoaline kodu. Üks mõnusamaid elupaiku üldse. Siis jõudsime perega üheskoos Paide tänavale, majja nr. 12. Siinkohal lõpeb siis nimekiri oma perega kolimistest. Ise olen jõudnud elada Amsterdamis, Borneokadel paadis. Väga toredad kolm kuud. Vana-Võidu ühikas neli päeva. Kallis ning veider kogemus. Posti 40 Viljandis kolm semestrit. Tänu sellele elukohale tean täpselt, kui vastik on külmetada. Paala puiesteel (võin vabalt eksida tänavanimega, aga Paala järv oli kindlalt maja kõrval) toredate Katsi ja Liinaga. Lossi 7-2, koht, mis tähendab nii mõndagi vist tervele meie kursusele. Siis 4 kuud Vändras, Tuule tänavas. Ning nüüd siis Pärnus, Aia 20. Asja iroonia on selles, et Posti tänaval elades vandusin, et järgmine kord, kui kolin, siis kokku oma tulevaste laste isaga! Aga tutkit. Hetkel on lootused kõrged:D.